Nagu pealkiri ütleb, siis puttamise osakaal golfis on väga suur ja seda olenemata tasemest! Kui puttide arvu vähendada, siis paranevad oluliselt ka skoorid. Puti harjutamine peaks moodustama ca 30% treenimise mahust, sest ühe ringi löökide arvust moodustavad putid ca 30-40%.
Parimate puttajate tehnika võib küll erineda, aga on mõned asjad mida nad kõik teevad väga hästi:
- nende tehnika on korratav
- nad panevad palli veerema soovitud liinile
- nad loevad greene tõhusalt
- neil on suurepärane tunnetus
- nad usuvad, et nad löövad palli auku
Järgneva osa fookus on eelkõige algasendil ja liigutuse põhitõdedel. Puttamisel on oluline panna pall soovitud liinile stabiilselt veerema.
Putteri laba risti suunaga – enamjaolt on palli õigele suunale startimine mõjutatud putteri laba asendist tabamise hetkel. Kui näiteks putteri laba näitab tabamise hetkel paremale soovitust suunast, siis ka pall suure tõenäosusega stardib paremale.
Palli tabamine laba keskele – tabamine laba keskkohast kõrvale ei mõjuta palli suunda sama palju kui laba asend tabamises, aga seda viga tuleks kindlasti vältida. Kui tabada palli laba otsaga, siis on suur tõenäosus, et pall stardib natukene suunast paremale ning putt jääb lühikeseks. Põhjus on selles, et iga putter väändub või keerdub, kui kontakt palliga ei ole laba keskel. Otsaga tabamine sunnib laba keerduma lahti, mis paneb laba näitama suunast paremale (parempoolse mängija näitel) ja pall veereb paremale väiksema energiaga. Kannaga tabamine tekitab vastupidise efekti – laba sulgub ja pall stardib valitud suunast vasakule.
Putteri liikumine läbi tabamise enam-vähem otse – laba keskkohaga tabamine ja laba asend tabamise hetkel on olulised, aga vaielda võib selle üle, mis on ideaalne kepilaba trajektoor sihtmärgi suhtes. Laba liikumistrajektoori vead ei ole nii ohtlikud, kui laba asendi vead. Putter ei liigu nii kiiresti ja energia on väga väike ning see annab mängijale natukene mänguruumi, et panna oma keha tüüp ja hoiak sobituma kepi trajektooriga. Oluline on leida kindel kepi liikumise trajektoor ning sellele ka pühenduda. Enrico proovib üldjuhul panna mängijad liigutama keppi väga väikesel sümmeetrilisel kaarel. See väike kaar jätab väikese puhvertsooni tabamise ajaks, kus laba on tabamise hetkel ca 5-10 jooksul risti löögi suunaga ehk sihtmärgi pikendus. Sellise trajektoori eelis on, et ei pea igakord jätma palli jalgade suhtes täpselt samasse kohta – ca 5 sentimeetrit mõlemal pool palli on ala, kus putter liigub otse sihtmärgi suunas. Mida rohkem on mängija algasendis puusadest ette kallutanud, seda väiksem on kepi kaar, mis omakorda vähendab kepilaba keerdumist.
Palli tabamine kergelt alt ülesse suunduva liigutusega – selliselt on suurem võimalus tabada palli laba keskele, mitte liiga alla või liiga ülaserva. Kepilaba nurk ja alt ülesse tabamine loovad optimaalsed tingimused palli veeremisele valitud liinile.
Algasend
Algasend tuleks võtta selliselt, et putteri vars oleks otse ülevalt alla ja kontrollida, et putteri tald oleks vastu maad. Silmad tuleks hoida palli kohal või natukene liinist sissepoole. Algasendis tuleks hoida õlad paralleelsed sihtmärgiga ja parema käelaba keskkoht on otse parema õla all. Saavutada tuleks stabiilne atleetlik löögiasend, kus raskus on jalgade keskel ja võrdselt mõlemal jalal.
Algasendi puhul on muidugi oluline ka hoie. See kuidas kepist kinni hoida on eraldi küsimus, aga hoie peaks klappima algasendi ja keha liinidega. Kuna grip ehk hoie pole otseselt puttamise alustala, siis see on pigem individuaalne aga see on kindlasti erinev tavakepi hoidest. Valida tuleks selline grip, mis annab kõige rohkem kontrolli ja enesekindlust. Käed peaksid töötama koos ja seda saab saavutada ainult siis, kui peopesad on teineteise suunas. Olenemata kuidas kepist kinni võtta, kas vasak käsi üleval või vastupidi, siis ülemises käes peaks putter olema asetatud peopessa. Järgnevatelt piltidelt on näha erinevad hoide variandid.
Liigutus
Kui algasend on paigas, siis palli õigele liinile löömine ei ole midagi muud, kui puti liigutuse tugipunkti säilitamine ning keha stabiilsena hoidmine läbi liigutuse. Hea putiliigutus on väga sarnane kellapendlile, see tähendab liigutust ümber tugipunkti. Võime luua ja säilitada tugipunkt koos hea algasendiga määrab putiliigutuse kaare. Liigutades tugipunkti kaob liigutuse stabiilsus.
Kujutletav joon, mis jookseb kepi varre otsast mängija kehasse, peaks näitama samasse kohta rinnakusse algasendis, backswingi lõpus, tabamises ja läbilöögi lõpus. Antud kirjeldusele vastav pendel putiliigutus oleneb sellest, kui kõik liikuvad osad liiguvad koordineeritult koostöös.
Hoia keha stabiilne
Järgmiseks liigutuse põhiosaks, mis mõjutab sinu võimet panna pall veerema valitud liinile, on löögiliigutuse stabiilsus. Esiteks peab aktiveerima oma korsettilihased (core), mis tähendab, et vaagna peab joondama lülismabaga ning hoidma seda puttamisel paigal. See on väga tähtis, kuna see võimaldab eraldada ülakeha alakehast ja oluline säilitamaks liigutuse tugipunkt. Igasugune tasakaalu muutus ükskõik millises suunas või alakeha rotatsioon lõhub löögiliigutuse kaare. Kokkuvõtvalt tuleks alakeha hoida täiesti paigal ning liigutada putterit ülakehaga.
Tunnetuse ja pikkuse kontroll
Lähimängu oskus, mis kõige rohkem mõjutab tulemust, on võime stabiilselt putata palli õige kiirusega. Võimetus kontrollida puti pikkust, teeb skoorimise võimatuks. Eriti kui rääkida 3-6 meetristest puttidest, mis nõuavad õige liini ja kiiruse kokku sobitamist. Kui kujutada putiliigutust nagu kellapendlit, siis liigutus tagasi ja läbilöök peaksid olema sama pikkusega. See on hädavajalik heaks löögi rütmiks ja tunnetuseks. Mängijale iseloomulik rütm ei tohiks olenemata tingimustest või pikkusest kunagi liigutuste ajal muutuda. Seega ei tohiks kunagi palli “lüüa” vaid keskenduda tagasiviimise ja läbilöögi sama pikkuseks saamisele. Löögi pikkuse jaoks saab mängida liigutusse pandava energiaga! Olenemata putist (ülesmäge, allamäge, lühike, pikk, kiire green, aeglane green jne) on ainult üks ideaalne liigutuse pikkus (sooritatud sinu rütmiga). Seda nimetatakse tunnetuseks.
Millist putterit valida?
Kui valida putterit, siis valik tuleks teha järgmiste kriteeriumite põhjal:
- mängija võime konkreetse putteriga sihtida
- tabamise kindlus
- putteri pikkus ja lie angle, mis ühtiksid algasendiga
- putteri kaal
- putteri laba taskaal (toe hang või face balanced)
Kuna puttereid saab golfipoodides üldjuhul ka proovida ning valikut on palju, on putteri valimine üpriski lihtne. Tuleb valida putter, millega kõige mõnusam putata on! Hea tunne puti üle tekib tavaliselt just siis, kui putteri laba liikus löögi hetkel ühtlaselt ning terve löögi jooksul oli mängijal täielik kontroll kepilaba üle – putteri tasakaal on mängija jaoks hea. Siiski, võimaluse korral soovitame alati pöörduda poes spetsialisti poole, kes õige putteri kiiremini välja valida aitab. Lisaks tuleb alati spetsialistil lasta üle kontrollida putteri pikkus ning asend maas (lie angle).
Putteri valimisel võib teid aidata ka soovitus, et mängides kiiretel griinidel (ehk kui mängitakse palju ka välismaal) tuleks valida üldjuhul kergem putter ning mängides aeglastematel griinidel, tuleks valida raskem putter. Antud soovitus võib aidata umbes 50% golfareid, kuid lõpuks jõuame tagasi ikkagi faktini, et mängija puttab kõige paremini putteriga, millega ta ennast ka kõige paremini tunneb.
Treeningvahendid
Putt on kõige täpsem löök golfis, mille tõttu tuleb veenduda, et ka tehnika on täpne. Väga paljud head mängijad kasutavad tehnika kontrolliks erinevaid treeningvahendeid või harjutusi – puti arc template ja peegel on ühed kaks parimat treeningvahendit, millega tehnikat kontrollida.
Enrico kasutab ise treenimisel ja ka oma mängijate juures pidevalt puttamise template’e. See on puttamise matt, millele on joonistatud nn ideaalse putiswingi trajektor. Liigutuse kaar on matile joondatud selliselt, et laba on trajektoori suhtes terve liigutuse vältel risti. See annab liigutusele stabiilsuse, et tabamise hetkel oleks putterilaba asend risti löögisuunaga. Selle matiga harjutamine aitab panna palli veerema õigele suunale. Samuti muutub tabamine stabiilsemaks ja väheneb palli küljevint, mis aitab palli paremini veerema ning puti pikkuse ja suuna kontroll paraneb.
Algasendi harjutamiseks on kõige parem vahend putipeegel. Peegli abil saab mängija kontrollida, kuidas tema pea ja silmad algasendis asetsevad – ideaalne algasend on selline, kus silmad asuvad palliga samal joonel ning vasak silm (paremakäelise mängija puhul) täpselt palli kohal. Lisaks saab peegli abil kontrollida ka õlgade liini algasendis.
Pildid: Next Golf