Selle aasta suvi on olnud täielikult erinev viimastest aastatest. Kui tavaliselt loodame vähem tuult või vihma, siis selle aasta suve esimene pool on olnud täielik troopika. Lisaks kuumusele õues on ka suve esimene pool Next Golf Akadeemia tegemistes olnud üks kuum andmine – treeningud, võistlused, laagrid jne.

Juuni alguses läks trall lahti ja nüüd kus suve keskpaik on käes tõmbame korraks hinge ja vaatame toimunule tagasi. Võistlushooaeg läks aktiivseks alates rajamängu meistrivõistlustest Pärnu Bay’s, millele eelnes ka eliidi treeninglaager. Meeste klassis jõudsid akadeemia kasvandikest kõige kaugemale Ken-Marten Soo ja Ruut Kangust, kes paraku pidid veerandfinaalis kaotused vastu võtma ning medalitele sel aastal ei mänginud.

Nagu pealkiri ütleb, siis puttamise osakaal golfis on väga suur ja seda olenemata tasemest! Kui puttide arvu vähendada, siis paranevad oluliselt ka skoorid. Puti harjutamine peaks moodustama ca 30% treenimise mahust, sest ühe ringi löökide arvust moodustavad putid ca 30-40%.

Parimate puttajate tehnika võib küll erineda, aga on mõned asjad mida nad kõik teevad väga hästi:

• nende tehnika on korratav
• nad panevad palli veerema soovitud liinile
• nad loevad greene tõhusalt
• neil on suurepärane tunnetus
• nad usuvad, et nad löövad palli auku

Järgneva osa fookus on eelkõige algasendil ja liigutuse põhitõdedel.

Chip on golfimängu üks lihtsamaid liigutusi ja ainult puti liigutus on tehniliselt ning füüsiliselt lihtsam. Siiski on paljudele golfaritele chippamine nende halvim osa mängust - ebatäpsus chippamises on nii suur, et see “maksab” neile pidevalt lööke ja tekitab frustratsiooni.

Enrico on ka ise olnud chipi probleemide küüsis, mis sundis uurima ja õppima erinevaid tehnikaid ning mille tulemusel selgus, et chipi liigutus on liiga lihtne. Sõnastades selle natukene ümber, siis heaks chipata saab ka kehvema tehnikaga! Mängijatee alguses tundub chip võrreldes kõikide teiste löökidega samuti hea, aga hiljem piirab halb chipitehnika tõsiselt mängu efektiivsust.