Grip, algasend ja backswing on läbi käidud ja järgmine osa golfilöögist on downswing, mis on keerulisemaid komponente swingis. Kõik eelpool mainitud kolm osa mõjutavad oluliselt ka downswingi, aga lisaks tulevad mängu erisuunalised jõud ja väänded, mis keerukust veelgi lisavad! Samuti ei aita väga kaasa väärarusaamad, valed uskumused ja sõbralikud vihjed kaasmängijatelt ????
Kui backswing on liigutus, mida on lihtsam ise harjutada, siis downswingi puhul on lugu teine, sest tegemist on kiire liigutusega (kestab umbes 0,25 sekundit). Seega on oluline, et mängija teab täpselt mida teha, kahjuks on seda peeglist võimatu jälgida. Keerulisust lisab veel ka asjaolu, et paljud mängijad arvavad, et backswing läheb automaatselt üle downswingiks. Arvatakse, et kõigepealt tuleb backswing ära lõpetada, siis liikuda alla tabamisse ja sealt lõppasendisse. Kahjuks see päris nii ei ole, kuna golfilöök nagu iga teine atleetlik liikumine, on kindla liikumisjärjekorraga ja oluliselt tehnilisem.
Suunavahetus
Püstitame siin küsimuse – millal downswing algab? Seda esitatakse Enricole pidevalt ja vastus sõltub tegelikult natukene mängijast. Hetke, mil backswing läheb üle downswingiks, kutsutakse ka suunavahetuseks ja see on mängijate puhul erinev. Mõni mängija on oma backswingiga alles poole peal, kui juba tuntakse, et jalad hakkavad lükkama alakeha vasakule. Mõned mängijad tajuvad seda hetke üsna hilja või isegi alles siis, kui kepp on kohe jõudmas backswingi lõppu. Seega peab teadma, et golfiswing ei ole eraldi backswingi ja downswingi liigutus, vaid nende vahel on oluline seotus ja selle segunemise aken on päris lai. Pigem peaks mängija mõtlema, et golfi liigutus ehk swing on üks “voolav” liikumine, kus põhimõtteliselt mingi hetk liigutakse kahes erinevas suunas. Et sellest lausest paremini aru saada, siis mõelge selliselt – kui ülakeha, käed ja kepp liiguvad backswingi lõppu, siis tegelikult alakeha juba on liikumas löögi suunas.
Enamasti on heade mängijate pealt näha, et nad alustavad allatulekut puusade liikumisega vasakule, aga kuna downswing kestab vaid murdosa sekundit, siis tihti kahjuks tehakse või mõeldakse puusade liikumist üle. Tagajärjeks on alakeha suur liikumine vasakule ning kahjuks ülakeha ja pea jäävad liiga taha. Sellises asendis on mängija sunnitud vedama oma käed liiga ees tabamisse, mis muudab tabamise ja kiiruse tekitamise keeruliseks.
Kokkuvõtvalt on suunavahetus väga mängijapõhine, küll aga selle jaoks, et kepp alla saada, tuleb käsi langetada ja hakata keha liigutama tagasi tsentrisse.
sünkroonist väljas suunavahetus 
õige suunavahetuse algus 
õige suunavahetus
Downswing
Downswingi edenedes võib kahjuks väga tihti näha mängijaid tõmbamas oma käsi ja kepi otsa otse pallile. Põhjus on selles, et mängijad ajavad taga niinimetatud LAG’i ja arvavad ning usuvad, et hoides või lisades nurka käte ja kepi vahele allatulekus, seda ka neile annab. Kahjuks on see vale, sest golfikepp liigub kolmel erineval tasapinnal ning vahetab pidevalt oma tasapinda ja suunda. Kepi tasapinna ja suuna muutmisel on loomulikult kõige suurem roll mängijal endal. Paremaks arusaamiseks on üks hea harjutus, kuidas parandada kepi allatulekut ning saada seeläbi löögile stabiilsust ja pikkust juurde. Selle harjutuse jaoks kasutab Enrico oma kõige paremat õppevahendit – golfikeppi millele on asetatud lennuk. Lennuki analoog on suurepärane, sest golfikepp kogeb löögi ajal samasuguseid jõude ja väändeid nagu kogeb inimene lennu ajal.
Harjutus on selline:
Kui olete allatulekus jõudnud kohta, kus vasak käevars on peaaegu maaga parallelses asendis, siis selles kohas peaks tõmbama lennuki saba üles ja enda poole, mitte otse alla palli suunas. Selline jõusuuna muutus paneb kepi niiöelda maanduma, tekitades kepile rotatsiooni. Sellest võib olla keeruline aru saada, aga kui muuta käte liikumisuunda, siis sellega muudame ka kepi liikumist.
Seda downswingi osa või liigutust saab väga hästi kodus harjutada. Kui lennuk on jõudnud niiöelda maanduma maaga paralleelsesse asendisse, siis kontrollige et kepi laba näitaks enam vähem taeva suunas (ei oleks liiga kinni või lahti). Samuti kontrollige, et kepp ei oleks liiga selja taga või liiga keha ees.
õige asend 
golfikepp on liiga sees 
golfikepp on liiga väljas
Tabamine
Selles asendis, kus kepp on viimast korda paralleelne maaga, on ka käed maa suhtes oma kõige madalamas punktis ja randmed on vinnastaud aga vabad. Sealt edasi tuleks tõmmata käsi üles enda poole. Kui tunnetate hetke, et käed on parema reie juures, siis on õige hetk tõmmata gripi otsa naba suunas. See liigutus paneb kepi all lehvima ja laba kiirus läheb üles.
Varem on juba ka korduvalt mainitud, et downswingis liigub kõik väga kiiresti, aga kui planeerida oma tegevused ette ja teada kuidas kepp ja käed peavad liikuma, siis on võimalik juba enne swingi algust kõik peas läbi mõelda ja teha asju paremini! Kepi ja käte õige liigutamine liigutab mängija keha paremini ja tulemuseks on vabam, stabiilsem ja jõulisem swing.
Lõppasend
Löögi lõppasend on enamasti peegelpilt sellest, mis swingi jooksul on juhtunud. Enrico näitel on hästi näha, et raskus on täielikult viidud vasakule jalale ja keha on üles tõusnud. Vasakus põlves on säilinud väikene paine ja ning mõlema jala põlved puudutvad üksteist. Parem jalg on lõppasendis suure varba peal ning toetab maapinnale ainult nii palju, et mitte ümber kukkuda. Rind ja vööpannal näitavad löögisuunast vasakule ja golfikepp on praktiliselt maaga horisontaalne ning kukla taga.
Lisana:
Downswingi roll on kiirendada kepp tabamisse ja luua ideaalsed palli lennu tingimused, et sa saaksid lüüa oma palli soovitud sihtmärgile. Suurepärane downswing sisaldab:
- Maksimaalset kepilaba kiirust
- Palli tabamist laba keskele
- Laba tabamise hetkel risti suunaga ( Face to path)
- Kepi alla liikumistrajektoor on enam vähem otse, mitte liiga palju seest – välja või väljast-sisse. ( club path)
- Kepilaba nurga kontrolli tabamise hetkel ( dynamic loft)
- Kepilaba ja palli vahelise allatuleku nurga kontrolli ( angle of attack)