Kolme aasta eest tegime Next Golfiga teoks ammuse idee, uurida golfarite eelistusi ning panna selle põhjal kokku pingerida. Kategooriate puhul võtsime luubi alla just need, milles ka Next Golf ise tegev ning teenust pakub – varustus ja kaubamärgid, golfiõpetus jne. Vahepealne pandeemiaperiood oli golfile globaalselt väga positiivne ning covidi järgselt valitses kohati täielik golfibuum, millele ei suutnud tööstused erivenatel põhjustel reageerida. Eestis jõudis samuti väljakutele palju uusi mängijaid, kuid aktiivsete mängijate hulk pole meie hinnangul kasvanud. Kui 2021 aastal oli registreeritud mängijate arv 3641, siis viimase info kohaselt on täna Eestis 3889 mängijat, kellest 23% on registreeritud kandidaatliikmetena klubide juures.
Next Golfi korraldatud küsitlusele vastas 2024 aasta alguses kokku 522 golfimängijat, mis moodustab registreeritud mängiate arvust 13,4% ja tegelikkuses aktiivsete mängijate osakaalust oletuslikult ca 20%. See on kindlasti arvestatav kogus, kelle eelistuste põhjal on võimalik kuvada turu trende võrreldes 2021 aastaga. Käesoleval aastal lisasime ka mõned uued kategooriad ja küsimused.
Tänud kõikidele, kes leidsid aega oma panuse andmiseks!
Eesti golfari “profiil”
Kas 500+ vastaja põhjal saab välja joonistada Eesti golfari profiili on kindlasti ebatõenäoline aga üldise pildi saab kätte. Kõige rohkem osales Next Golfi korraldatud uuringus 41-50 aastaseid golfareid – 163 vastanut, mis moodustas 31% vastanute arvust – järgnesid 22%-ga (117 in.) 31-40 aastased. Äärmused olid vähemuses ehk üle 60 aastaseid oli vastanute hulgas 10% (52 in.) ja alla 20 aastaseid 22 inimeste ehk 4%.
Mängutasemelt oli osalejate hulgas kõige rohkem 15-24 HCP-ga mängijaid (33,5%), millele järgnes 25-35 HCP (21%). Parema HCP-ga mängijate osakaal oli arvatult väiksem ning vaid 9% mängijatest valis kategooria 0-8 ning 4 vastanul oli + HCP. Taseme (HCP) indikaatoriks võib kindlasti pidada osaliselt tegelemise aastaid ning siinkohal oli 50% vastanutest mänginud golfi kuni 5 aastat, 1-2 aastat 23% (122 in) ja 3-5 aastat 27% (141). Eesti golfi algust oli näinud 12 vastanut ehk tegelenud golfiga juba 30 aastat.
Perekondliku harrastusena võttis golfi 66% vastanutest ning 3-4 liiget peres mängis golfi natukene rohkem, kui veerandil. Samas ainsa liikmena peres golfi mängimise märkis 175 vastajat (33%).
Eesti kliima võimaldab golfi mängida keskmiselt 6-7 kuud ja lisaks on soojades maades väga palju golfiväljakuid, mida järjest rohkem puhkuse sihtkoha arvestamisel aluseks võetakse. Sellest tulenevalt on golfireisid väga aktuaalsed ning uue kategooriana kaasatud selle aasta uuringusse. Viimane 2021 aasta küsitlus langes ka aega, mil koroonapiirangud tõid lennukid taevast maa peale. Lennuliikluse taastudes on aga reisimine pildis tagasi ja kui osalenutest 225 inimest ei reisinud 2023 aastal kordagi (suur osa alles alustanud golfareid), siis 40% golfaritest tegi 1-2 reisi. Rohkem kui 5 reisi aastas tegi 5% vastanutest ning üks golfar oli märkinud ka 10 reisi aastas.
Populaarsemate sihtkohtadena oli välja toodud Hispaania ja Türgi, mis ühtlasi olid tabeli tipus alanud aasta reisisihtkohtade soovinimekirjas. Alanud aastal plaanib või soovib Hispaaniasse golfi mängima minna 18% vastanutest, millele järgnesid Türgi 13%, Portugal 11%, USA 6% ja LAV 5%. Üllatav oli näha soovide nimekirjas Kesk-Euroopat – alpid üldisemalt, Saksamaa, Austria, Šveits – mis ilmselt kokku grupeerituna andnuks tabelis päris kõrge koha. Paaril korral käis valikust läbi ka Läti ja Poola ning üllatav oli suur huvi Soome ja Ahvenamaa vastu. Seega maailm on suur ja lai ning kokku sai nimetatud üle 60-ne erineva sihtkoha.
Golfireisi valiku kriteeriumite hulgas pidas 63% vastanutest oluliseimaks pakutavat paketi sisu, millele järgnesid seltskond 61%, hind 46% ja eksootilisus 10%. Mainiti veel üksikutel kordadel väljakute valikut, treeneri ja treeningute vajadust, võistlust kohapeal, perele muu tegevuse olemasolu jne.
Võistluste osakaal golfiväljakute kalendrites on muljetavaldav, mis on selge märk, et golfi võetakse spordina ja spordi osaks on võistlemine. Siiski mitte kõikide jaoks pole konkureerimine ja tulemus oluline ning golfi käsitletakse ka kui seltskondlikku tegevust ja aktiivset harrastust. Vastanute hulgast 15% märkis, et ei osale üldse võistlustel ja 42% märkis, et osaleb vaid vahel harva. Mõned võistlused kuus valis 522’st vastajast 166 ehk 32% ning vaid 11% on selliseid, kes osalevad võistlustel väga tihti.
Trendide osas on ennekõike näha nende mängijate osakaalu kasvu (33%’lt 42%le), kes väga harva võistlustel osalevad ja seevastu väga tihti osalevate mängijate osakaalu langust (14%’lt 11%’le) . Kindlasti tasub klubidel sellega natukene arvestada, sest nii mitmelgi puhul oli välja toodud probleemina just võistluste suur arv ning seeläbi tavamängijate jaoks vähenev tiiaegade hulk.
Võistlustest oli paljud mainitud Cross Country ja Scramble võistluseid aga kuivõrd neid mängitakse paljudes klubides ja klubi oli jäänud täpsustamata, siis jäid need edetabelist välja. Siiski on positiivne, et mängijatele meeldib klassikaliste golfivõistluste kõrval mängida rohkem fun võistluseid nagu erinevad tiimide vahelised scramble’d või siis unikaalsete radadega Cross Country. Kõige rohkem mainiti mängijate poolt aga BMW Golf Cup võistlust, mis oli mainitud 55’l korral. Järgnesid Pretty Curious Tradehouse’i poolt ellu kutsutud võistlus 35 häälega ning Niitväljal aastaid noorte golfi edendamiseks korraldatav GSK 20 häälega.
Golfiõpetus ja treenimine
Kuigi eelpool sai ka mainitud, et golfi saab Eestis õues mängida keskmiselt 6-7 kuud, siis pole golf tänu reisimise võimalikkusele ja ka sisetreeningkeskustele mitte ainult suvine ala vaid selgelt aastaringselt harrastatav. On neid kes mängivad lumest lumeni, teevad sisehooajal mõne üksiku trenni ja ei pea seda harjutamiseks ja ka neid, kes märkisid suve-talve suhteks üks kolmele. Siiski on selgelt näha talvise harjutamise ja harrastamise trendi tõusu. Nii oli ka mitmel puhul mainitud, et talv on harjutamiseks ja treenimiseks ning suvi mängimiseks ja võistlemiseks.
Aastaringselt golfiga tegelevate mängijate osakaal on kolme aastaga tõusnud 55%’lt 61%’le, millele on selgelt kaasa aidanud mitmete uute sisekeskuste avamine. Umbes pooled vastanutest soovivad algaval hooajal oma mängu parandada ning mängida häid tulemusi. See arv on võrreldes eelmise uuringuga mõnevõrra vähenenud nende kasuks, kes lihtsalt mängu nautida plaanivad ning suuri eesmärke ei sea.
Uuringus osalenud golfaritest 19% (99 in.) tunnistas, et ei kuluta treenimisele üldse aega. Kõige populaarsemaks osutus nädalas 1-2 tundi treeninguid 45% ja 233 vastanut ning 3-4 tundi nädalas kulutab 103 inimest, mis moodustab 20% vastanutest. Päris arvestatav hulk on ka neid mängijaid, kes kulutavad oluliselt rohkem tunde treeningutele. Treeningute mahu trende kahjuks ei saa välja tuua, sest 2021 aasta uuringus seda ei uuritud. Siiski on selgelt hoomatav mängijate positiivne suhtumise muutumine ennekõike talvistesse treeningutesse läbi nähtava sisekeskuste külastatavuse kasvu.
Vastanutest 30% ehk 159 golfarit tunnistas, et Eestis talvel sisetingimustes ei harjuta ja/või käivad siis talvel reisides golfi mängimas. Kõige populaarsemaks valikuks sisekeskuste juures osutus mõnevõrra oodatult Next Golf Arena, sest tegemist on Eesti suurima sisekeskusega. Kokku mainiti Next Golf Arenat 118 korral ehk 22,6% vastanutest. Järgnesid aastaid turul opereerinud ning Tartus ja Tallinnas simulaatoril mängimist pakkuv GolfX 77 häälega. Eelmisel talvel turule sisenenud Golfin 46 häälega, kes sellest sisehooajast opereerib Tallinnas kahes asukohas. Populaarsuselt järgmine oligi kodus või sõbra juures, mis annab selgelt märku, et pidevalt kasvab kodustuudiote ja simulaatorite arv. Rohkem kui 10 korda mainiti Foruse golfistuudiot Tondil, Pärnus sellel hooajal avatud Fungolfi, Egert Põldma stuudiot ja Elamusgolfi.
Ka selles kategoorias ei saa veel trendidest rääkida, sest eelmise küsitluse ajal polnud enamus mainitud kohtadest olemas või olid just äsja avatud. Üks olulisi põhjuseid, miks sisekeskuste kohta 2021 aastal ei küsitud oli ka koroonapiirangutest tulenev keeld sisetreeningutele!
Võrreldes 2021 aastaga pole küsitluses osalenute protsentuaalses arvus toimunud suurt muutust Eesti golfitreenerite teenust tarbivate mängijate osakaalus. Endiselt on kõige suurem osakaal neil, kes kasutavad teenust vahel harva, kasv 44%-lt tänase 50%-le. Siiski on langenud hinnang teenuse kvaliteedile 7,82-le punktile 10-st (2021 oli 8,38). Selle muutuse taga on osalt kindlasti suurem vastajate hulk, kuid kindlasti ka treenerite rohkus ning tegelik kvaliteet. Võrreldes 3 aasta taguse ajaga on tänaseks PGA Pro tunnistuse saanud 1 treener ning keegi uus pole õpinguid alustanud. Seega võib kindlalt väita, et tänaste õpetajate hulgas on palju selliseid, kellel puudub taust mängija või treenerina ning golfitreeneri haridus!
Pidevalt treeneri teenust kasutavate golfarite absoluutarv on hoolimata suuremast osalejate arvust langenud koos kvaliteedi indeksiga.
Treenerite kategooria tipus püsib endiselt Enrico Villo, keda mainis viimase külastuse põhjal 23% vastanutest ning absoluutselt kõrgeima soovitusindeksiga 9,3 (10 palli skaalal). Indeks on mõnevõrra langenud aga võrreldes eelmise küsitlusega on 50% kasvanud nimetamiste arv. Ühtlasi soovitab Enrico’t treenerina esimese valikuna 26% kõikidest vastanutest. Treenerite edetabeli teine on jätkuvalt Torel Neider, keda viimase külastuse juures märkis 13% golfaritest ning samuti soovitab teda sõbrale 15% vastanutest. Hinnang teenusele on 8,7, mis on väiksem võrreldes 2021 aastaga. Populaarsuselt kolmas vastus viimase visiidi juures oli kas välismaa treener või sõber aga soovitusindeks vaid 7,7. Treenerite soovitustabelis oli kolmandal kohal nende vastajate hulk, kes ei osanud soovitus anda või selge eelistus puudus. Nimetatud treeneritest kolmandaks oli Mark Suursalu, kelle hinnang viimase visiidi põhjal oli 9,07 ning 8% kõikidest vastanutest soovitaks teda oma sõbrale või abivajajale. Ülejäänud kohtadel oli muutusi ning mitmed 2021 figureerinud treenerid on tänaseks populaarsustabelis positsiooni kaotanud ning samas on juurde tulnud uusi nimesid.
Golfipoed, varustus ja brändieelistused
Võrreldes 2021 aasta küsitlusega pole Eesti golfikaubandusse uusi kauplejaid juurde tulnud aga e-kaubanduse areng kõigutab trende sarnaselt muule kaubandusele ka golfikaupade müügis. Siiski on ennekõike varustuse müük tänu tehnika arengule ja võimalusele lihtsalt komponente valida osutunud fittingu võidukäiguks ning eeliseks kohalikele golfipoodidele.
Uuringus osalenud inimestest kulutas 2023 aastal 49% vastanutest 200-500 eurot ning samuti pidas 44% seda mõistlikuks kuluks aastas. Palju oli ka neid, kes kulutasid vahemikus 1000-2000 eurot (163 vastanut ja 31%) ja ka mõistliku aasta kuluna on see vahemik teisel kohal. Igal aasta on palju mängijaid, kes on sunnitud erineval põhjusel varustust vahetama. Paraku on maailmas varustuse hinnad iga aastaga hoogsalt kasvanud. Seega täisvarustuse vahetusega on lihtne aastane kulubaas paarilt tuhandelt kõrgemaks saada ning vastanutest 9% oli möödunud aastal oluliselt suuremaid kulutusi ka teinud. Mõistliku kulutamise tõi mitu vastajat välja, et pole kindlat summat vaid lähtuda tuleb siiski vajadusest ja võimalustest. Kindlasti pole ka uus varustus võluvits, mis tulemust parandab ja trenn loeb tihti rohkem ning oli ka neid vastajate hulgas, kes just selle seisukoha esile tõidki.
Vastanutest 65% (340) usaldab kohalikke golfimüüjaid ja on varustuse peamiselt neilt soetanud. Internetti kasutab peamise kanalina 21% (108), 2-hand ehk kasutatud varustust käest kätte otsmise valis 8% (41) ja peamiselt välismaalt või reisil olles soetab varustust 6% (33). Kolme aasta jooksul on trendid siinkohal niipalju muutunud, et kohalike kaupmeeste eelistus on kasvanud ning 4-5% võrra on vähenenud nii internetist kui ka käest-kätte ostmine.
Kaupmeeste esimese valiku juures on kindlasti määravaks asukoht ja brändide eelistused, lisaks hind, sooduspakkumised jms. Esimesed viis kohta eelistuste osas olid säilitanud samad positsioonid. Next Golf’i eelistas ostukohana 43% vastanutest, mis oli +12% võrreldes 2021 aastaga. Golflife Shop oli 28%’ga (+/-0%) teine, ilma kindla eelistusega oli 12% vastanutest (-4%) ja BoGolf’i nimetas esimeseks 12% (-3%). Suurim muutus trendide osas on see, et väljakute pro-shopid polnud enam pildis ja vaid paar mängijat nimetas mõnda pro-shop’i.
Kuna e-kaubanduse osakaalu on täna raske alahinnata, siis uue kategooriana tõime sisse küsimuse eelistatud e-poe osas, mis oli toodud avatud küsimusena. Mõnevõrra üllatuslikuna said kõige rohkem hääli Nextgolf.ee (172) ja Golflifeshop.eu (132). Vastanutest 92 olid aga märkinud, et ei osta internetist, sest eelistavad tooteid proovida ja katsuda. Kindlasti on ka varustuse soetamisel club-fitting üks põhjuseid, miks e-pood ei ole esimene valik, sest puudub võimalus proovida. Populaarsuselt järgmised olid Clubhousegolf (61), Amazon (30, Golfonline (18), Bogolf (17) ja viimasena ületas 10 mainimise piiri tänaseks tegevuse lõpetanud Soomlaste Golfsky (14). Kokku oli välja toodud üle 50 erineva e-poe ja esindatud suurte kaubamärkide esinduslehed ning suured veebikaubamajad.
Välismaiste poodide eelistamise suurema põhjusena mainiti enim hinda (135) ja suuremat valikut (96). Veel oli põhjustena toodud suurem valik vasakukäelistele, parem info toodete kohta, kindel bränd ja kasutusmugavus. Kodumaiste e-poodide puudusena toodi mitmel puhul välja keerulist menüüd ja ülesehitust või mitte kõige paremat kasutusmugavust.
Järgnevalt Eesti golfarite brändieelistustest ja kui 2021 aastal pidas ennast mõnele brändile lojaaseks 24%, siis kolme aastaga on see tõusnud 31%’le.
Riiete eelistatuimaks brändiks on endiselt Nike, mis sai 221 häält ehk 42% hääletanutest. See on vähem võrreldes 2021 aastaga, kui hääle andis 53% vastanutest ja samuti oli selgelt vähenenud vähe järgnevatega. 2024 aasta eelistustes tõusis teiseks J.Lindeberg (175), mis eelmine kord oli kolmas. Kolmandaks tõusis eelmise küsitluse neljandalt kohalt Under Armour (123) ja eelmise küsitluse teiselt kohalt langes neljandaks Callaway (111). Järgnesid PING (87), Adidas (65) ja Puma (63).
Jaltsite kategoorias vahetus võitja võrreldes 2021 aastaga ja esikoha hõivas Ecco (136). Järgnesid eelmise korra võitja Nike (130) ja FooJoy (92). Esimese kolme vahe oli järgnevate ees suur – Adidas (40), Puma ja Under Armour (29) ning Callaway (25)
Golfipallide eelistused tipus pole muutunud ning esikolmik on kolme aastaga jäänud samaks – Titleist (200), Callaway (114), Srixon (53). Muutus võrreldes eelmise küsitlusega oli kohtadel 4 ja 5, kus TaylorMade (51) möödust Bridgestone’st (38).
Varustuse turuliidriks oli 2021 aastal Callaway ning selle positsiooni on ta ka 2024 aastal säilitanud olles eelistatud kõikides kategooriates. Callaway raudadega mängib 99 mängijat, mis moodustab 19% vastanute arvust. Teiseks on 2024 aastal tõusnud TaylorMade (87) ja kolmandaks Cobra (64).
Driverite kategoorias säilitas Callaway liidrikoha 119 häälega ning samuti säilitas koha võrreldes eelmise küsitlusega TaylorMade (94). Järgnevatel kohtadel toimub positsioonide ümber jagamine ning 2024 aastal olid eelistustes järmised Cobra (77), PING (75) ja Titleist (47)
Puude kategoorias oli järjekord identne driveritele Callaway’le (104) järgnevad TaylorMade (96), Cobra (70), PING (64) ja Titleist (48).
Putterite hulgas oli paremusjärjestus aastal 2024 Callaway (128), TaylorMade (90), Cleveland (70), PING (69) ja Wilson (47).
Custom club-fitting on saanud täna varustuse soetamisel väga populaarseks ja 2021 aastal polnud 50% vastanutest fittingul käinud ning 40% oli soetanud varustuse fittingu tulemusel. 2024 aasta küsitluse põhjal oli fittingu põhjal varustuse soetanud 48% vastanutest. Populaarseimaks fittingu tegemise kohaks oli jätkuvalt Next Golf, mille märkis 131 mängijat (45%). Järgnesid BoGolf (61) ja Golflife (36) ning samuti tõusis välismaal tehtud fittingute osakaal. Kolme aastaga on fittingu pakkujate hulgast marginaalseks langenud Tallinna golfiklubid – kui 2021 nimetas mõna klubi 16% vastanutest, siis 2024 küsitluses kokku vaid 6%.
Kõige kõrgema hinde kvaliteedi osas sai samuti Next Golf, kui 131 hääle toel oli hindeks 9,03!
Klubide ülevaade
2021 aastal osales küsitluses enim EGCC liikmeid, millele järgnesid Niitvälja, Rae ja Otepää. 2024 aastal oli kõige rohkem vastanuid Niitvälja golfiklubi liikmeid 27%, järgnesid Rae 24%, EGCC 23%. Vastanute hulgas oli 5% neid, kes pole tänaseni ühegi klubi liige.
Igapäevaselt mängib enim vastanuist Niitväljal 30%, millele järgnesid Rae, EGCC ja Otepää.
Just klubide ja väljakute puhul on kindlasti oluline arvestada hinnangute andmisel vahet kus keegi on liige või tegelikult igapäevaselt golfi mängib. Kindlasti on palju selliseid mängijaid, kes on liikmed mõnes teises klubis, kuid tulenevalt rahulolematusest väljaku seisukorra, liigse ülerahvastatuse või muul põhjusel mängib igapäevaselt mõnes teises golfiklubis.
Väljakute kvaliteedi osas hindasid mängijad kõige kõrgemalt Niitvälja kvaliteeti ning 5 punkti skaalal anti hindeks 4,73! Hinnangu poolest järgnesid Saaremaa 4,5 ja Pärnu Bay Golf Links 4,42, mis tõsi olid oluliselt väiksemale hulgale mängijatest koduväljakuks.
Kuivõrd antud uuringus oli suur rõhk ka varustusel ja ostueelistustel, siis küsisime ka arvamust klubides tegutsevate pro-shop’ide kaubavaliku kohta. Kõrgeima hinde 5 punkti süsteemis said Pärnu Bay Golf Links 3,5 ja Saaregolf 3,75.
Küsitluse käigus laekus palju ettepanekuid, tähelepanekuid ja ideid, mis kindlasti väärivad läbi töötamist, seega on mida oodata!
